E-ITSPEA

 Discrodist on lühikese ajaga väga paljudele inimestele eelistatuimaks kõnede tegemise tarkvaraks saanud. See tarkvara võtab parimad asjad kokku Skype'ist, Teams'ist, TeamSpeaks'ist jne. Saab luua väga spetsiifilisi kõneruume, lisades sinna eraldi teemasid, alateemasid, inimestele saab anda rolle, erinavetele rollidele vägagi erinevad õigused ja neid luksusi on veel palju. Discord poleks aga jõudnud nii kaugele kui nad poleks kuulanud, mida nende klient neilt ootab. Discordi arendamine kujutab endast iteratiivset mudelit. Kasutajatelt küsitakse pidevalt, mis võiks olla parem, vead parandatakse samm-sammu haaval ja saadakse nii kliendile kui ka arendajale parim võimalik väljund, mis on kõigile meeltmööda. Discordi tiim on panustanud väga palju just kasutajate elu paremaks tegemisele ehk kasutajate küsimustele vastatakse kiirelt ja personaalselt, turvalisus on tagatud IP kaitsmisega ja DDOS tõrjega. Ärimudeli poolest on Discord freemium, kus tasuta versioonis on siiski vägagi

 Häkkerikultuur on olemuselt küll noor, aga väga kindlate tunnuste ja reeglitega. Just nendest reeglitest räägibki Eric S. Raymondi dokument Hacker-HOWTO. Küsimus, kuidas üldse häkkeriks saada on väga paljudel tehnikasõpradel. Tee häkkerini aga pikk ja aeganõudev ning tahtmist areneda peab ikka olema palju.  Dokumendis on väga täpselt toodud kõik häkkeri põhiomadused, eeldused ja vajalikud oskused. Pärast selle lugemist tekib nii mõnelgi kindlasti tahtmine või isegi lootus saada päris häkkeriks. Samas tundub see püha tekst kohati isegi hirmutavana, mis ei ole iseenesest halb. Tugeva mõtlemissuuna loomiseks peavad sellel suunal olema tugevad ja kirglikud inimesed, mida see dokument ka korduvalt rõhutab. Häkkeriks saamine nõuab palju motivatsiooni ja tahtmist. Mulle tundus, et selline häkkeri kirjeldus võib mõneti aga olla liialt karm ja range. Nimelt pole minu arust elu nii täpselt must ja valge kui kahetooniliseks see dokument häkkeriks olemise teeb. Neid kohti on aga vähe ja üldiselt

Mark Zuckerberg Mees, kes lõi maailmas ühe enikasutatava veebilehe. See veebileht, mis kasvas välja eksklusiivselt Harvardi õpilastele mõeldud lehest, jõudis sealt edasi ülejäänud noorteni ja ühendab tänapäeval kolmandikku kogu maailma rahvastikust igakuiselt. Facebook poleks aga võibolla nii kaugele jõudnud, kui Zuckerberg poleks olnud nii kindlameelne nagu ta oli. Zuckerberg on kindlameelne juht, aga ka lennukas arengumootor ning vahel ka karm ülemus. Kindlameelne juht on Mark just sellepoolest, et tema nägemus pole Facebooki pealt raha teenida. Ta on öelnud ära mitmetele reklaamifirmadele ja ostjatele ning põhiliselt selle pärast, et ta ei keskendu Facebookiga raha tegemisele vaid inimeste aitamisele. Just nendel põhjustel pidi Zuckerberg Facebooki kasvades nii mõnelegi heale sõbrale selja pöörama. Nagu ta on ise väitnud, et kui aeg on küps, läheb 99% kogu tema varast heategevusele.  Chris Metzen Blizzard Entertainmenti üks kunagine vice president. Blizzardi tuntuimate mängusarjade

IT proff on ajas väga muutuv mõiste. Käib palju nalju selle ümber, et tööle oodatakse ainult inimesi kellel on tohutult kogemust, aga vanust nende reaalseks omandamiseks liiga väike. Selline suhtumine hakkab vist õnneks pigem ajalukku jääma. Järjest rohkem oodatakse inimestel oskust areneda ja kohanduda uute süsteemidega. Eesti on selles osas ka väga kaasaegne ja uuenduslik ning otsib just arenevaid töötajaid. Vähem oluliseks muutub ka varasema kogemuse olemasolu. Loomulikult ei võeta tööle täielikku võhikut, aga paremad võimalused on pigem sellel, kes on rohkem asju lühiajaliselt juurde omandanud, kui sellel, kes on viimased 10 aastat täpselt sama asja teinud. Eestis on paljudel ettevõtetel tekkinud mentaliteet, et kui töötajale ei anta võimalust, ei tekigi tal kogemust. Nii õpetab näiteks Cleveron noori välja oma ettevõttes kohe asju tegema, aga ei oota, et nad kindlasti sinna tööle jääks. Nende õppega kasvabki õpilasest tänapäevasele tööturule perfektne tööjõud, kes teab mida ta tee