2020. aasta arengukava tegelikkus

Kõige paremini läks minu hinnangul Eesti kultuuripärandi digitaliseerimine. Sellega on veel palju tööd ees ja Kultuuriministeerium soovib 2023. aastaks saada kolmandik kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks, aga suuri samme on juba tehtud. Väga palju dokumente on viidud digikujule, näiteks rahvastikuregistrid, mis pärinevad ajast enne esimest maailmasõda. Rahvastikuregistrite digitaliseerimine on olnud väga pikaajaline arhiveerijate pingutus, kõik andmed on sisse löödud käsitsi, vanadest raamatutest loetud. Praeguseks on asi pigem vabavaralisuse taga kinni, aga ka selle kallal tehakse suurt tööd ja areng on olnud märgatav. Suure tõuke andis kindlasti ka Covid-19, mille tagajärjel suundus ka palju näituseid digitaalsele kujule võib olla kiiremini, kui nad seda algselt plaanisid.

Kõige kehvemini on läinud minu arust sooviga muuta eesti keel digitaalses maailmas laialdasemalt kasutatavaks. Eesti keel on küllaltki keeruline ja pole kahjuks leidnud arengut erinevates elektroonilistes seadmetes. Arengut on küll tehtud näiteks Google Translate'is, mis oli algselt eesti keeles päris naeruväärne, aga küllaltki laialtkasutatavatesse seadmetesse nagu Apple'i kellad pole eesti keel veel jõudnud. Samuti ei toeta paljud köögitehnikaseadmed eesti keelt. Inglise keel on digimaailmas tänapäeval end väga mugavalt sisse seadnud ja praegused nooremad ja uued põlvkonnad on sellega harjunud. Eesti keele kasutusele digimaailmas ei olegi seetõttu suurt nõudlust olnud ja kuna see pole hädavajalik, ei leia see ka nii kiiret arengut.



https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/SF/kultuuriparandi_digiteerimine_2018-2023_tegevuskava_2_pdf.pdf

https://epl.delfi.ee/arvamus/juhtkiri-eesti-keele-paastab-varskus-ja-digistamine?id=77531748

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Elavad ja surnud tavad

Uus meedia...

Noppeid IT ajaloost - Läbikukkunud lahendused