2020. aasta arengukava tegelikkus

Kõige paremini läks minu hinnangul Eesti kultuuripärandi digitaliseerimine. Sellega on veel palju tööd ees ja Kultuuriministeerium soovib 2023. aastaks saada kolmandik kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks, aga suuri samme on juba tehtud. Väga palju dokumente on viidud digikujule, näiteks rahvastikuregistrid, mis pärinevad ajast enne esimest maailmasõda. Rahvastikuregistrite digitaliseerimine on olnud väga pikaajaline arhiveerijate pingutus, kõik andmed on sisse löödud käsitsi, vanadest raamatutest loetud. Praeguseks on asi pigem vabavaralisuse taga kinni, aga ka selle kallal tehakse suurt tööd ja areng on olnud märgatav. Suure tõuke andis kindlasti ka Covid-19, mille tagajärjel suundus ka palju näituseid digitaalsele kujule võib olla kiiremini, kui nad seda algselt plaanisid.

Kõige kehvemini on läinud minu arust sooviga muuta eesti keel digitaalses maailmas laialdasemalt kasutatavaks. Eesti keel on küllaltki keeruline ja pole kahjuks leidnud arengut erinevates elektroonilistes seadmetes. Arengut on küll tehtud näiteks Google Translate'is, mis oli algselt eesti keeles päris naeruväärne, aga küllaltki laialtkasutatavatesse seadmetesse nagu Apple'i kellad pole eesti keel veel jõudnud. Samuti ei toeta paljud köögitehnikaseadmed eesti keelt. Inglise keel on digimaailmas tänapäeval end väga mugavalt sisse seadnud ja praegused nooremad ja uued põlvkonnad on sellega harjunud. Eesti keele kasutusele digimaailmas ei olegi seetõttu suurt nõudlust olnud ja kuna see pole hädavajalik, ei leia see ka nii kiiret arengut.



https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/SF/kultuuriparandi_digiteerimine_2018-2023_tegevuskava_2_pdf.pdf

https://epl.delfi.ee/arvamus/juhtkiri-eesti-keele-paastab-varskus-ja-digistamine?id=77531748

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Elavad ja surnud tavad

Kujutis
SMS-id ja t2pit2hed Minu põlvkonnal ja ka kindlasti ka vanematel on veel vast meeles sõnumite saatmine nuputelefonil ja piiratud sõnumimahuga 160 tähemärki SMS-ide saatmine. GSMi SMSid tulid kasutusele 90ndate alguses. Tollest ajast tekkisid ka kõigile tuntumad sõnapaaride või väljendite lühendid, et rohkem infot ühte sõnumisse mahutada. Samuti on tänase päevani paljudel kasutusel 2 Ä tähemärgi asemel ja 6 Õ tähemärgi asemel jne. Neid vanu harjumusi, mis tekkisid kas lihtsalt viitsimatusest ühte nuppu mitu korda vajutada või et vältida sõnumipikkuse kahanemist ebaharilike sümbolite kasutamisega on jäänud paljude igapäevasesse ellu tänapäevani. Küll aga on need tavad vanemad kui SMSide saatmine. Erinevaid kombinatsioone ja variante täpitähtede kasutamiseks leiutati ajal, mil kas klaviatuur ja operatsioonisüsteem või programm ei võimaldanud täpitähi oma normaalkujul kasutada. Paroolides armastatakse siiamaani kasutada numbreid erinevate tähtede asemel, netisl2ng on läinud nii kaugele kus
Lisateave

Uus meedia...

 Virtuaalmaailmad Virtuaalmaailmate areng toob endaga kaasa võimaluse olla kuskil, kus tegelikult olla ei saa. Paremate tehniliste lahendustega kaasneb võimalus ehitada järjest reaalsemaid virtuaalseid ruume ja paiku, kus inimesed saavad kohtuda, rääkida, loovad olla. Enam ei pea olema kunstnikul eraldi stuudio maalimiseks või skulptureerimiseks, mehaanik omama töökoda ja katkist autot, et seda parandada jne.  Virtuaalsete maailmate ja nende tehnoloogia areng loob turvalisemaid võimalusi uute kogemuste saamiseks ja õppimiseks. Nagu sõjatehnoloogial kombeks, võetakse seal enamus uut tehnikat esimesena kasutusele. Nii juhtus ka virtuaalreaalsusega. Virtuaalreaalsust kasutatakse nii jalaväe õppusteks kui ka lendurite ja meremeeste õppeks. Meedikud saavad harjutada eriolukordi pealtnäha realses maailmas. Sõdurid saavad virtuaalmaailmas igati reaalsema kogemuse lahingust, kui treeningplatsil kuiva trenni tehes, saades võimaluse ka peale lahingus langemist ennast analüüsida ja uuesti proovid
Lisateave

Noppeid IT ajaloost - Läbikukkunud lahendused

Kujutis
 1. Skype 21. sajandi vaba kõne ja videovestluste üks kuulsamaid keskkondi. Skype ilmus 2003 aastal ja on tollest ajast mitmeid kordi "omanikke" vahetanud. Ta on olnud ettevõtete ja tavakasutajate lemmik väga pikalt, olenemata oma mitmetest visuaalsetest ja tehnilistest muutustest aastate vältel. Nagu vanade süsteemidega ikka, on ka Skype'le üritatud uut elu sisse puhuda, muutes P2P süsteem Cloudi põhiseks. Maha jäi ta aga oma paindlikuses. Skype ei võimalda luua kohandatavat töökeskkonda, kus saaks peale videokõnede ka faile edastada ja eraldi kõneruume luua. Võimust võtavad Microsoft Teams, Discord jpt. Olgugi, et Skype on tänase päevani väga laialdaselt kasutuses, jääb ta uutele tulijatele alla. Microsoft suunab ka ise kasutajaid pigem MS Teamsi kasuks valima.   2. Napster 1999. aastal päevavalgele ilmunud tarkvara, mille lõi noor Shaw Fanning. Napster muutis oma lühikesele elueale vaatamata tohutult muusikatööstuse maailma. Esimest korda oli võimalik tasuta kuulata l
Lisateave