Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

Aeg on miski, mida meil kõigil on väga piiratud koguses. Me magame ainuüksi kolmandiku oma elust maha, niiet see ülejäänud kaks kolmandikku võiks ju midagi kasulikku teha. Kahjuks ei mõista aga iga inimene, et vahel on ka muud teha, kui telefon pihus kõigiga chattida. 

Mida aeg edasi, seda kiiremaks on läinud infoedastus. Paberkujul kiri võtab vähemalt nädala, et Tallinnast Tartusse jõuda. Kiiret vastamist oodatakse, aga sellele ei saa kunagi kindel olla ja inimesed lepivad sellega. Miks aga ei ole sama suhtumine e-kirjadega? Tänane tehnika ja internetiühenduse kättesaadavus lubab tõesti olla kättesaadav igal sekundil kus iganes sa ka ei oleks. Aga kuhu jääb kogu muu elu? Mina olen saanud liiga palju sõimu ja pidanud ennast liialt palju "välja vabandama", sest ma ei vastanud kohe, kui ma sõnumit nägin või ei "suvatsenud" sõnumit mitu tundi vaadatagi. Hämmastama paneb see, kuidas inimesed ei mõtle, et ma ei istu kogu aeg telefon näpus, nett sees, ootamas kuna keegi mulle kirjutab, et ma saaks talle imekähku vastata. Vahepeal vaatadki teateid esimest korda alles õhtul, sest muud tegemist või lihtsalt olemist on nii palju.  Hästi mugavaks on muutunud ka andmeside kasutamine ja paljudel on tõesti seda telefonis või arvutis piiramatult, kuid mitte igalühel. Samamoodi otsustan ka mina pigem kasutada seda vähest, mis mul on pigem millegi kasuliku jaoks, mitte kellekagi niisama lobisemiseks. Ometi on ikka neid, kes pahaseks saavad. 

Üldiselt ütleks ma, et kogu sellega, et me oleme nii ühendatud, kaob austus ja taju teiste inimeste muule elule, mis ei toimu ekraani taga. Kadumas on austus kirjale vastamiseks võetud aja vastu. Ja kui keegi ei vastagi, on põhjuseid miljoneid, kuid tihti kukutakse süüdistama inimese mitte hoolimist ja asjaga juures olemist. Austagem teiste aega!