Copyleft

Copyleft tagab samad levitamis- ja kasutamisvabaduse samade litsentseeritud teoste vahel, mis võimaldab tarkvara tasuta levitada, suurendades selle levikut. Copyleft litsentse on mitut tüüpi ja need jaotatakse niiöelda tugevuse järgi väga tugevust nõrgani, lõpetades puuduliku copyleftiga.

Väga tugev copyleft nõuab, et kõik järgmised sellise litsentsiga komponendid viiakse sama litsetsi alla. Selline copyleft levib nagu viirus, "kleepudes" iga järgmise komponendi külge, millega ta ühes projektis on. Samuti on sätestatud lähtekoodi avalikustamine. (AGPL)

Tugev copyleft on sisuliselt sama, mis väga tugev, aga lähtekoodi ei pea avalikustama. Litsents "kleepub" samamoodi edasi, mis tagab litsentsi kindla leviku uutele komponentidele. (GNU GPL, DSL)

Nõrk copyleft nõuab selle litsentsiga lähtekoodi säilitamist sama litsentsi all, aga ei nõu selle litsentsi "kleepumist" teistele komponentidele. (GNU LGPL, MPL)

puuduv copyleft laseb lähtekoodiga palju vabamalt ringi käia. Seda saab kasutada paljudel erinevatel eesmärkidel (ärivarad) ning lähtekoodiga võib peaaegu kõike teha. (MIT, Apache, BSD)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Elavad ja surnud tavad

Kujutis
SMS-id ja t2pit2hed Minu põlvkonnal ja ka kindlasti ka vanematel on veel vast meeles sõnumite saatmine nuputelefonil ja piiratud sõnumimahuga 160 tähemärki SMS-ide saatmine. GSMi SMSid tulid kasutusele 90ndate alguses. Tollest ajast tekkisid ka kõigile tuntumad sõnapaaride või väljendite lühendid, et rohkem infot ühte sõnumisse mahutada. Samuti on tänase päevani paljudel kasutusel 2 Ä tähemärgi asemel ja 6 Õ tähemärgi asemel jne. Neid vanu harjumusi, mis tekkisid kas lihtsalt viitsimatusest ühte nuppu mitu korda vajutada või et vältida sõnumipikkuse kahanemist ebaharilike sümbolite kasutamisega on jäänud paljude igapäevasesse ellu tänapäevani. Küll aga on need tavad vanemad kui SMSide saatmine. Erinevaid kombinatsioone ja variante täpitähtede kasutamiseks leiutati ajal, mil kas klaviatuur ja operatsioonisüsteem või programm ei võimaldanud täpitähi oma normaalkujul kasutada. Paroolides armastatakse siiamaani kasutada numbreid erinevate tähtede asemel, netisl2ng on läinud nii kaugele kus
Lisateave

Uus meedia...

 Virtuaalmaailmad Virtuaalmaailmate areng toob endaga kaasa võimaluse olla kuskil, kus tegelikult olla ei saa. Paremate tehniliste lahendustega kaasneb võimalus ehitada järjest reaalsemaid virtuaalseid ruume ja paiku, kus inimesed saavad kohtuda, rääkida, loovad olla. Enam ei pea olema kunstnikul eraldi stuudio maalimiseks või skulptureerimiseks, mehaanik omama töökoda ja katkist autot, et seda parandada jne.  Virtuaalsete maailmate ja nende tehnoloogia areng loob turvalisemaid võimalusi uute kogemuste saamiseks ja õppimiseks. Nagu sõjatehnoloogial kombeks, võetakse seal enamus uut tehnikat esimesena kasutusele. Nii juhtus ka virtuaalreaalsusega. Virtuaalreaalsust kasutatakse nii jalaväe õppusteks kui ka lendurite ja meremeeste õppeks. Meedikud saavad harjutada eriolukordi pealtnäha realses maailmas. Sõdurid saavad virtuaalmaailmas igati reaalsema kogemuse lahingust, kui treeningplatsil kuiva trenni tehes, saades võimaluse ka peale lahingus langemist ennast analüüsida ja uuesti proovid
Lisateave

Noppeid IT ajaloost - Läbikukkunud lahendused

Kujutis
 1. Skype 21. sajandi vaba kõne ja videovestluste üks kuulsamaid keskkondi. Skype ilmus 2003 aastal ja on tollest ajast mitmeid kordi "omanikke" vahetanud. Ta on olnud ettevõtete ja tavakasutajate lemmik väga pikalt, olenemata oma mitmetest visuaalsetest ja tehnilistest muutustest aastate vältel. Nagu vanade süsteemidega ikka, on ka Skype'le üritatud uut elu sisse puhuda, muutes P2P süsteem Cloudi põhiseks. Maha jäi ta aga oma paindlikuses. Skype ei võimalda luua kohandatavat töökeskkonda, kus saaks peale videokõnede ka faile edastada ja eraldi kõneruume luua. Võimust võtavad Microsoft Teams, Discord jpt. Olgugi, et Skype on tänase päevani väga laialdaselt kasutuses, jääb ta uutele tulijatele alla. Microsoft suunab ka ise kasutajaid pigem MS Teamsi kasuks valima.   2. Napster 1999. aastal päevavalgele ilmunud tarkvara, mille lõi noor Shaw Fanning. Napster muutis oma lühikesele elueale vaatamata tohutult muusikatööstuse maailma. Esimest korda oli võimalik tasuta kuulata l
Lisateave