Postitused

IT-turvariskid: pettused

 Meili teel saab tänapäeval väga palju tehinguid tehtud. Erinevad kokkulepped, infovahetus, organisatoorne pool jne. Kuidas teha vahet, mis on päris ning ja mis on petuskeem? Tänapäeval lihtsalt peale vaadates ei saagi aru. Kõige legendaarsemad on Nigeeria petukirjad, aga on ka teisi nutikaid ja vähemnutikaid ärarääkijaid. Meiliaadressid on üsnagi kättesaadavad, eriti kui juhtud olema mingi organisatsiooni või asutuse sellisel positsioonil, kus inimesed vajavad su meiliaadressi. Kui läheb õnneks, satub see petukiri rämpsposti, kust enamasti väga palju kirjadele ei vastata. Halvemal juhul tuleb kiri tavapostkasti. Petturid on muutunud ka nutikamateks. Petmine on neile igapäevaseks tööks ja nad võtavad seda tihti väga tõsiselt. Neil on endil mitmeid erinevaid meiliaadresse, millega maskeerida ennast teisteks organisatsioonideks, näiteks pankadeks. Mängitakse palju ka inimese süütunde peale. Käib sujuv manipulaarne ja psühholoogiline sõda ohvriga. Õnneks on suuremad organisatsioonid pettu

Teistmoodi IT

Tehnoloogia areneb hirmutaval kiirusel ja olgugi, et mul pole eluaastaid ja kogemust palju, olen liikunud pisikestel mobladelt puutetundlike võimsate nutitelefonideni, suurest arvuti- ja ekraanikastist pisikese sülearvutini ning võtmega ukselukustussüsteemist puhtalt elektroonsele süsteemile. Uusi lahenudsi pakutakse pidevalt välja, aga praeguse aja kõige uudsemaks loeks ma erinevaid biomeetria ja eye-tracking süsteeme.  turvalisus ja erinevad isikut toendavad lahenused on tänapäeval järjest rohkem vajalikud. Kõik me andmed on internetis üleval ja toiminguid tehakse ka tihti just veebi kaudu. Kogu see on aga suureks ahvatluseks kriminaalidele, kes ühel või teisel moel me andmeid ära tahavad kasutada. Lukke saab aga päris mitmeid peale panna, et oma vara kaitsta. Üheks suhteliselt turvaliseks ja mugavaks kaitseks on näotuvastussüteem. Kaamera tunneb omaniku näojooni ja proprtsioone ning laseb läbi ainult õige inimese. Minu jaoks on täiesti ulmeline, et isegi internetipanka sisenemisel p

Discordi arendusmudel

Kujutis
 Discrodist on lühikese ajaga väga paljudele inimestele eelistatuimaks kõnede tegemise tarkvaraks saanud. See tarkvara võtab parimad asjad kokku Skype'ist, Teams'ist, TeamSpeaks'ist jne. Saab luua väga spetsiifilisi kõneruume, lisades sinna eraldi teemasid, alateemasid, inimestele saab anda rolle, erinavetele rollidele vägagi erinevad õigused ja neid luksusi on veel palju. Discord poleks aga jõudnud nii kaugele kui nad poleks kuulanud, mida nende klient neilt ootab. Discordi arendamine kujutab endast iteratiivset mudelit. Kasutajatelt küsitakse pidevalt, mis võiks olla parem, vead parandatakse samm-sammu haaval ja saadakse nii kliendile kui ka arendajale parim võimalik väljund, mis on kõigile meeltmööda. Discordi tiim on panustanud väga palju just kasutajate elu paremaks tegemisele ehk kasutajate küsimustele vastatakse kiirelt ja personaalselt, turvalisus on tagatud IP kaitsmisega ja DDOS tõrjega. Ärimudeli poolest on Discord freemium, kus tasuta versioonis on siiski vägagi

Hacker-HOWTO arvustus

 Häkkerikultuur on olemuselt küll noor, aga väga kindlate tunnuste ja reeglitega. Just nendest reeglitest räägibki Eric S. Raymondi dokument Hacker-HOWTO. Küsimus, kuidas üldse häkkeriks saada on väga paljudel tehnikasõpradel. Tee häkkerini aga pikk ja aeganõudev ning tahtmist areneda peab ikka olema palju.  Dokumendis on väga täpselt toodud kõik häkkeri põhiomadused, eeldused ja vajalikud oskused. Pärast selle lugemist tekib nii mõnelgi kindlasti tahtmine või isegi lootus saada päris häkkeriks. Samas tundub see püha tekst kohati isegi hirmutavana, mis ei ole iseenesest halb. Tugeva mõtlemissuuna loomiseks peavad sellel suunal olema tugevad ja kirglikud inimesed, mida see dokument ka korduvalt rõhutab. Häkkeriks saamine nõuab palju motivatsiooni ja tahtmist. Mulle tundus, et selline häkkeri kirjeldus võib mõneti aga olla liialt karm ja range. Nimelt pole minu arust elu nii täpselt must ja valge kui kahetooniliseks see dokument häkkeriks olemise teeb. Neid kohti on aga vähe ja üldiselt

IT-juhid

Mark Zuckerberg Mees, kes lõi maailmas ühe enikasutatava veebilehe. See veebileht, mis kasvas välja eksklusiivselt Harvardi õpilastele mõeldud lehest, jõudis sealt edasi ülejäänud noorteni ja ühendab tänapäeval kolmandikku kogu maailma rahvastikust igakuiselt. Facebook poleks aga võibolla nii kaugele jõudnud, kui Zuckerberg poleks olnud nii kindlameelne nagu ta oli. Zuckerberg on kindlameelne juht, aga ka lennukas arengumootor ning vahel ka karm ülemus. Kindlameelne juht on Mark just sellepoolest, et tema nägemus pole Facebooki pealt raha teenida. Ta on öelnud ära mitmetele reklaamifirmadele ja ostjatele ning põhiliselt selle pärast, et ta ei keskendu Facebookiga raha tegemisele vaid inimeste aitamisele. Just nendel põhjustel pidi Zuckerberg Facebooki kasvades nii mõnelegi heale sõbrale selja pöörama. Nagu ta on ise väitnud, et kui aeg on küps, läheb 99% kogu tema varast heategevusele.  Chris Metzen Blizzard Entertainmenti üks kunagine vice president. Blizzardi tuntuimate mängusarjade

IT proff

IT proff on ajas väga muutuv mõiste. Käib palju nalju selle ümber, et tööle oodatakse ainult inimesi kellel on tohutult kogemust, aga vanust nende reaalseks omandamiseks liiga väike. Selline suhtumine hakkab vist õnneks pigem ajalukku jääma. Järjest rohkem oodatakse inimestel oskust areneda ja kohanduda uute süsteemidega. Eesti on selles osas ka väga kaasaegne ja uuenduslik ning otsib just arenevaid töötajaid. Vähem oluliseks muutub ka varasema kogemuse olemasolu. Loomulikult ei võeta tööle täielikku võhikut, aga paremad võimalused on pigem sellel, kes on rohkem asju lühiajaliselt juurde omandanud, kui sellel, kes on viimased 10 aastat täpselt sama asja teinud. Eestis on paljudel ettevõtetel tekkinud mentaliteet, et kui töötajale ei anta võimalust, ei tekigi tal kogemust. Nii õpetab näiteks Cleveron noori välja oma ettevõttes kohe asju tegema, aga ei oota, et nad kindlasti sinna tööle jääks. Nende õppega kasvabki õpilasest tänapäevasele tööturule perfektne tööjõud, kes teab mida ta tee

Copyleft

Copyleft tagab samad levitamis- ja kasutamisvabaduse samade litsentseeritud teoste vahel, mis võimaldab tarkvara tasuta levitada, suurendades selle levikut. Copyleft litsentse on mitut tüüpi ja need jaotatakse niiöelda tugevuse järgi väga tugevust nõrgani, lõpetades puuduliku copyleftiga. Väga tugev copyleft nõuab, et kõik järgmised sellise litsentsiga komponendid viiakse sama litsetsi alla. Selline copyleft levib nagu viirus, "kleepudes" iga järgmise komponendi külge, millega ta ühes projektis on. Samuti on sätestatud lähtekoodi avalikustamine. (AGPL) Tugev copyleft on sisuliselt sama, mis väga tugev, aga lähtekoodi ei pea avalikustama. Litsents "kleepub" samamoodi edasi, mis tagab litsentsi kindla leviku uutele komponentidele. (GNU GPL, DSL) Nõrk copyleft nõuab selle litsentsiga lähtekoodi säilitamist sama litsentsi all, aga ei nõu selle litsentsi "kleepumist" teistele komponentidele. (GNU LGPL, MPL) puuduv copyleft laseb lähtekoodiga palju vabamalt rin